Kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse, esimese kohtuotsuse peaale. (Ringkonnakohus)
Kohtuotsuse protseduuriline läbivaatamine riigikohtus, kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ega vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle.
Korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist.
Maa- ja halduskohus (4) tsiviilhagid ja kriminaalasjad (2) haldusasjad.
Ringkonnakohus (2) apellatsioonid.
Riigikohus (1) kassatsioonid.
Tema ülesanne on kohtumõistmine/ õigusemõistmine.
President pakub välja kandidaadi ning riigikogu kinnitab kandidaadi.
Amet on eluaegne.
1. Kriminaalasjad, nt mõrv, vargus, narkootikumid jne. Karistus on kas vangla või tingimisi või veel midagi muud.
2. Tsiviilasjad ehk kodanikuasjad, nt abielu lahutus, pärandi jagamine. Keegi vangi ega tingimisi ei saa.
Kodu ja isiku puutumatus. Kohtuorded läbiotsimiseks.
Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise kohta. Õigus vaikida.
Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. Kohtunik seletab miks vahistati ning mis edasi saab.
Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kui on alustatud kohtuprotsessi, peab riik korvama kõik kahjud.
Kinni võtmine kuni 48h.
Kuni 30 päeva, kohtuniku loaga.
Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. Kohtuistungi võib kuulutada kinniseks ainult põhiseaduses nimetatud põhjustel. Avaliku istungiga välditakse korruptsiooni.
Õigus süütuse presumptsioonile.
Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. Kohtunik- otsustaja, neutraalne, Prokorör- süüdistaja, Advokaat- kaitsja, ja väga kallid.
Poolte võrdusus ja mõlema poole ärakuulamine. Tõenditele ja asjadele on juurdepääs advokaadil ja prokoröril mõlemal.
Eneseinkriminatsioon ehk enesesüüdistuse välistamine. Inimest ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu.
Korduva süüdimõistmise välistamine. Kedagi ei tohi ühe ja sama süüdistuse alusel mitu korda kohtusse kaevata.
Apellatsioon ehk edasikaebamise õigus. Kui süüdistatav pole kohtu otsusega rahul, on tal õigus kaevata edasi kõrgema astme kohtusse (ringkonnakohtusse).
Spetsiaalsete asutuste või ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele.
Inimene kes esitas kohtule avalduse ehk hagi
Peab kostma, vastama hageja pretensioonile.
Seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust.
Kohtusse antud vaidluste käsitlemine ja süütegude eest karistuse määramine sedusega kindlaksmääratud korras.
Tsiviilmenetlusest põhjalikum, sest arutluse all on teod, mis on seaduse järgi karistatavad ehk kuriteod.